Kaks inglit
Kaks reisivat inglit jäid ööbima ühte rikkasse peresse. Pere ei olnud külalislahke ega pakkunud inglitele külalistetuba, vaid pani nad ööbima külma keldrisse. Kui nad asemeid tegid, märkas vanem ingel seinas auku ja müüris selle kinni. Seda nähes küsis noorem ingel: „Miks sa seda teed?“ Vanem ingel vastas: „Asjad ei ole sellised nagu paistavad.“
Järgmisel ööl ööbisid nad ühes vaeses, kuid külalislahkes peres. Võõrustajad jagasid inglitega oma vähest toitu ja pakkusid neile magamiseks oma voodeid, et nad võiksid hästi välja puhata. Hommikul ärgates leidsid inglid peremehe ja perenaise nutmas. Nende ainuke lehm, mis oli perekonna ainus tuluallikas, lebas laudas surnult.
Noorem ingel küsis vanemalt: „Esimesel perel oli kõik olemas, ometi sa veel aitasid neid. Teisel perel ei olnud midagi, kuid nad olid valmis meiega kõike jagama, ometi sa lasid nende ainsal lehmal surra. Miks nõnda?“
„Asjad ei ole sellised, nagu paistavad,“ vastas vanem ingel. „Kui me keldris olime, sain aru, et seinas olevasse auku on peidetud kulda. Sealne peremees oli mühakas ega soovinud head teha. Ma parandasin seina ära, nii et ta kulda ei leiaks. Järgmisel ööl, kui me voodis magasime, tuli surmaingel peremehe naisele järele, kuid mina andsin talle lehma. Asjad ei ole sellised, nagu paistavad.“
Me ei tea kunagi kõike. Isegi, kui sul on usk, vajad ka veendumust, et kõik, mis juhtub, on sulle kasuks. Seda mõistad üksnes aja jooksul. Mõned inimesed ilmuvad korraks meie ellu ja kaovad, mõned ilmuvad hetkeks ja saavad meie sõpradeks. Eilne on ajalugu. Homne on saladus. Tänane päev on – kingitus. Elu on nõidus, iga hetke maitse on kordumatu.